Välismaalastele mõeldud tehasetöö? Lükkame ümber renditöö kohta kujunenud arvamused!
Renditöötajatel pole tänapäeval sugugi halvemad töötingimused kui neil, kes on otse ettevõttesse tööle läinud. “Tööjõuturg on tugevalt muutunud ja renditööjõudu vahendavast firmast saanud personalijuhtidele väärt koostööpartner,” kinnitab tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tööjõu rendiosakonna juht Kerli Kadak.
“Renditööjõu kasutamine ja vahendamine on teinud läbi suure arengu,” räägib Kerli Kadak. “Paarkümmend aastat tagasi oli sellise töövormi maine veel üsna halb, inimesed arvasid, et renditöötajatele makstakse ümbrikupalka ja tegemist on üldse väikest viisi orjapidamisega, kus välismaalt tulnud töötajaid lihtsalt ära kasutatakse.” Oma tõepõhi neil uskumustel oli, kuid Kadaku kinnitusel jäävad probleemid minevikku. Praeguseks on renditöö tõusnud arvestatavaks võimaluseks, ehkki mõned kahtlused on visad kaduma. Kerli Kadak toon mõned näited:
Renditöö on lühiajaline
“Võib olla, aga ei pruugi,” kinnitab Kadak ja selgitab renditöö põhimõtet: inimesel on tööleping renditööjõudu pakkuva ettevõttega, kes otsib talle eriala ja tingimuste poolest sobiva töökoha. “Vahel on tegu tõesti lühiajalise tööotsaga, aga selle lõppedes ei jää inimene tööta, sest rendiettevõttega sõlmitud leping ei peatu, me leiame inimesele lihtsalt uue koha.” Kadaku sõnul on inimesi, kes kandideerivad heameelega just hooajatöödele, sest neile meeldib vaheldus ja nad pole kindlad, mida nad teha tahaksid, eelkõige kui on jutt noortest. “Renditöö on paindlik, saab proovida erinevaid ameteid, samas ei katke tööstaaž, sest tegelik töökoht on tööjõurendifirma,” täiendab Kadak.
Üsna levinud on ka selline lepe, kus ettevõte soovib endale renditööjõu firma kaudu töötajat, kes teatud aja möödudes kutsutakse oma ettevõttesse üle. “Sellist strateegiat kasutavad paljud ettevõtted, kus personaliosakonda pole, nad tahavad veenduda, et uus töötaja neile sobib ja alles siis võetakse ta umbes poole aasta pärast päriselt enda juurde tööle."
Samas on neid, kes ei taha töölepingut ettevõttega, kus nad tööl käivad, vaid eelistavad jääda renditööjõu firmasse. Kerli Kadaku sõnul on Finesta hingekirjas isegi 10 aastase töösuhtega inimesi. “Neile on pakutud üle minna, aga pole soovinud,” selgitab Kadak, “Neile on oluline kindlus ja katkematu tööstaaž. Kui inimene suundub rendiettevõttest ära tööandja firma alla, siis meie tööleping lõpeb ja tööaastaid hakatakse lugema uues kohas jälle otsast peale.”
Renditöö on tehasetöö
See varasemalt kehtinud tõde on Kadaku sõnul viimaste aastate jooksul kõvasti muutunud. “Paarkümmend aastat tagasi domineerisid tõesti tootmine ja ka ehitus. Nüüd on valdkondi juurde tulnud, renditöötajateks julgevad tulla juba tavalised kontoritöötajad ja neid ka otsitakse,” kinnitab ta. Oma osa selles on personalitöötajate töökoormuse suurenemisel. “Nad tegelevad palju rohkema kui uute töötajate palkamisega - nende koordineerida on ettevõtte igapäevaelu, kuhu kuuluvad tööohutus, töösuhted, väljaõpped ja koolitused, töötajate vaimse tervise toetamine jne. Selle kõige kõrvalt ei jõua personalitöötajad tööjõudu värvata - tööpakkumiste levitamine, saadetud kandideerimisdokumentide sorteerimine, intervjuude kokkuleppimine ja läbiviimine võtab aega. See on põhjus, miks on huvi kontoritöötajatest renditööjõu vastu tugevalt tõusnud,” räägib tööjõuekspert.
Renditöötajad on välismaalased
Kui vanasti olidki renditöötajad peamiselt välismaalsed, siis nüüd on ajad kardinaalselt muutunud. “Meie ettevõtte puhul on lausa 90 protsenti kohalikud inimesed ja ülejäänu võõrtööjõud,”ütleb Kerli Kadak. Natuke on pilt muutunud Ukraina sõjapõgenike tõttu. “Praegu on meil umbes paarsada Ukrainast tulnud töötajat, aga ka see pole väga palju kaalukaussi välismaalastest tööjõu poole kallutanud. Lõviosa on endiselt Eestist ning ehkki nende hulgas on venekeelseid inimesi, siis tegu on siiski kohalikega,” selgitab Kadak.
Pole haigekassat ega töölepingut
Kerli Kadak ütleb, et kui see väide peaks kellegi puhul paika pidama, on tegu seaduserikkumisega. “Eesti on üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus tööjõu rent on töölepingu seadusesse sisse kirjutatud. Seega tehakse renditöötajaga tähtajatu tööleping, talle on ettenähtud haigekassa ja kõik muud sotsialsed tagatised.” Kui juhtub, et renditöötaja oma töökoha-ettevõttest koondatakse või katkeb töösuhe muul põhjusel, siis tegelikult on tal tagala rendiettevõtte näol olemas. “Rendifirma aitab korda ajada töölt lahkumise paberid ning kohe algab ka uue töökoha otsing värbamiskonsultandi abiga.”
Palk on väiksem kui sel, kel leping otse tööandjaga
“Arvatakse, et kui minna tööle renditöötajana, peab selle teenuse eest maksma ja palk on väiksem. Tegelikult ei võeta tasu ei renditöötajaks olemise ega ka nõustamise eest. Teiseks kohustab töölepingu seadus maksma renditöötajale sama palka, mis oma töötajale,” toonitab Kadak lisades, et rendiettevõte aitab vajadusel oma inimeste eest seista. “Kui meie kaudu tööle võetud inimene ei saa ettenähtud palka või on näiteks tehtud viga ületöötundide arvestusel, siis annab töötaja meile kui oma tegelikule tööandjale teada ja meie uurime juba, milles asi,” lubab Kadak.
Renditöötajal ei teki meeskonnatunnet
“Ka siin on aja jooksul toimunud muutused,” kinnitab Kadak, “Kunagi tehti tõesti vahet, näiteks anti oma töötajatele üht värvi, aga renditööjõule teist värvi vormid. Tööandjad on aga tänapäeval teadlikud, et inimesi pole vaja lahterdada ja kui tootmises ongi inimestel erinev riietus, siis on seal teine eesmärk, näiteks eraldada veel katseajal töötavad inimesed pikaaegsematest töötajatest.” Ta lisab, et kui ka on üksikuid hüvesid, mis on ette nähtud ainult oma töötajatele, siis tegu on pigem erandiga. “Firmapeod, suvepäevad, isegi laste jõulupakid - need on ette nähtud ka renditöötajatele. Sest nende tööpanust osatakse hinnata,” ütleb tööjõuekspert Kerli Kadak
